Ka EMPAAT võib olla TOKSILINE.

Kui siiani rääkisime, et nartsissist kahjustab suhteid, siis ka empaadil on siin oma osa.

Ka empaadi käitumine võib olla toksiline.

Empaadid on tuntud oma sügava tundlikkuse ja võime poolest mõista teiste tundeid. Neid peetakse sageli hoolivateks ja isetuteks inimesteks, kellel on loomupärane soov teisi aidata. Kuid isegi empaadi käitumine võib muutuda toksiliseks, kui ta kaotab tasakaalu enda vajaduste ja teiste aitamise vahel. Seejuures võivad tema head kavatsused viia olukordadesse, kus ta alateadlikult manipuleerib või kontrollib teisi.

Kuigi nartsissistlik käitumine on laialt tuntud ja tihti selgelt toksiline, ei pruugi empaadi toksiline käitumine olla nii ilmne, kuid see võib olla sama kahjulik.

Empaadi toksiline käitumine – elulised näited.

1. Päästja sündroom

   Empaat võib langeda nn "päästja sündroomi" lõksu, kus ta tunneb kohustust pidevalt teisi aidata, isegi kui keegi seda ei palu. Näiteks võib empaat näha sõpra, kes on eluraskustes, ja võtta endale ülesande "päästa" see sõber iga hinna eest. Tihti on sama ka suhtes ( tekib kaassõltuvus).Ta hakkab sekkuma sõbra eluvalikutesse, andes pidevalt soovimatut nõu ja võttes enda kanda probleeme, mida sõber ise lahendada võiks. Pikemas perspektiivis muudab see sõbra sõltuvaks empaadist, kellel on lõpuks ülekaalukas kontroll tema elu üle. Samas paneb see empaadi sõltuma ka sõbrast/suhtest, et olla vajalik.

   
   

2. Eneseohverdus ja passiivne agressiivsus

   Empaat võib oma hoolitseva loomusega tihti panna teiste vajadused enda omadest ettepoole, kuid aja jooksul võib see põhjustada allasurutud viha ja rahulolematust. Näiteks võib empaat pidevalt teha oma partneri või pere jaoks suuri ohverdusi, jättes oma soovid ja vajadused kõrvale. Kui aga tema ohverdusi ei märgata ega hinnata, võib ta hakata käituma passiiv-agressiivselt, näidates oma pettumust läbi külma käitumise, vaikimise või süüdistades teisi selles, et nad ei hinda tema pingutusi. See käitumine võib muutuda toksiliseks suhetes, kus teine pool tunneb end pidevalt süüdi empaadi rahulolematuse pärast.

   
   

3. Kontrolliv hoolitsus

   Empaadi soov teisi aidata võib mõnikord muutuda kontrollivaks käitumiseks. Näiteks kui sõber või pereliige teeb otsuseid, millega empaat ei nõustu, võib ta hakata seda inimest veenma, et viimane teeb vea. Empaat võib hakata mõjutama teiste elu, et "päästa" neid nende enda valikutest. See viib selleni, et inimesed tunnevad end emotsionaalselt kontrollituna, justkui poleks neil vabadust teha oma otsuseid ilma empaadi heakskiiduta.

   
   

4. Teiste tunnete liigne omaksvõtmine

   Empaatidel on kalduvus võtta teiste inimeste valu enda kanda. Näiteks võib empaat, kelle sõbral on keeruline lahkuminek, hakata kogema nii tugevat emotsionaalset stressi, justkui läheks tema ise läbi sama olukorra. Kuigi see tundub hoolitsev, võib see tekitada empaadis tohutu ülekoormuse ja viia olukorrani, kus ta ei suuda enam enda ega teise inimese eest adekvaatselt hoolitseda. Sellises seisundis võib ta hakata teisi süüdistama, et nad ei mõista tema enda koormust, muutes suhted pingeliseks.

   
   

Miks empaat toksiliseks muutub?

1. Lapsepõlve traumad ja vajakajäämised.

Paljud empaadid on kasvanud keskkonnas, kus nende emotsionaalseid vajadusi ei märgatud või ignoreeriti. Lapsena võisid nad õppida, et nende väärtus sõltub sellest, kui palju nad suudavad teiste tundeid mõista ja rahuldada. Selline sisemine muster kandub täiskasvanuellu, kus nad arvavad, et nende kohus on pidevalt teisi aidata ja päästa. Kui nende pingutusi ei hinnata, võib see põhjustada allasurutud viha ja rahulolematust, mis väljendub toksilise käitumisena.

2. Piiride puudumine

Empaadid võivad sageli tunda, et nad peavad alati olema teiste jaoks olemas, kartes, et kui nad ei aita, kaotavad nad armastuse ja heakskiidu. Selle tulemusena ei suuda nad kehtestada tervislikke piire ning võtavad endale liigset emotsionaalset ja füüsilist koormust. Aja jooksul viib see läbipõlemiseni, mis omakorda väljendub passiivse agressiivsuse, väsimuse ja pideva rahulolematusega.

3. Võimu ja kontrolli vajadus

Kuigi empaadid võivad näida altruistlikud, võib nende soov teisi aidata muutuda katseks kontrollida olukorda ja inimesi nende ümber. Empaat võib uskuda, et ta teab kõige paremini, mis on kellelegi hea, ning hakata teiste elusid liigse hoolitsusega suunama. See võib viia kontrolliva ja manipuleeriva käitumiseni, isegi kui empaadi eesmärk on aidata.

Mis läheb empaadi elus valesti?

Empaadid võivad muutuda toksiliseks, kui nad ei suuda leida tasakaalu enda ja teiste vajaduste vahel. Nende kalduvus end teiste abistamise kaudu defineerida võib viia olukordadeni, kus nad ohverdavad oma heaolu. Kui empaadid ei õpi hoolitsema ka enda emotsionaalsete vajaduste eest, hakkavad nad teisi koormama ootustega, mida teised ei suuda täita.

Paljud empaadid vajavad ka aktsepteerimist, et nad ei pea pidevalt teisi aitama, et olla väärtuslikud. Nad peavad õppima, et enese eest hoolitsemine pole egoism, vaid vajalik element tervete suhete säilitamisel.

Empaatide toksiline käitumine pole nii nähtav ega agressiivne kui nartsissistide oma, kuid see võib olla sama kahjulik. Kui empaat laseb oma kalduvustel hoolitseda ja teisi aidata kontrolli alt väljuda, võib ta muutuda passiiv-agressiivseks, kontrollivaks ja eneseohverdavaks viisil, mis kahjustab teda ennast ja teisi. Tasakaalu leidmine enda ja teiste aitamise vahel on empaadile kriitiline, et vältida toksilisi käitumismustreid.

Grete