" Kui kohtus teie käest küsitakse, kus te tahate elada, siis öelge, et minuga!" Ütles ema lastele.
Janek Maidla soovib rääkida oma loo, et säästa paljusid teisi sama teed käimast.
Janek on viisakas, aus ja südamlik Põlvamaa töökas mees, kes elab tavalist maaelu. Ise nimetab ennast rahulikuks flegmaatikuks aga kui vaja, siis enda eest on valmis seisma. Hetkel on puudu jäänud teadmisi, kuidas seda Eesti süsteemis teha. Siinkohal ta on kindel, et see teekond, mida ta on läbi teinud, pole teda aidanud. Tulemusliku järelduseni jõuab Janek artikli lõpus.
Janek pöördus minu poole murega. Nimelt pole ta terve suve peaaegu lapsi näinudki, rääkimata sellest, et lapsed viidi 3 aastat tagasi üleöö temale tedmata teise linna elama. Kaks poissi- 10 ja 11 aastased ning 16-aastane tütar on varasemalt olnud isaga väga lähedased. Algas isa võõrandamine lastest. Selle ajaga on Janek kaotanud lähedased suhted oma lastega.
Lapsed püüavad salaja isaga kontakti saada, et mitte ema ärritada, kartes ema reaktsiooni.
Olles Janekiga mõnda aega suhelnud, oli mulle selge- see mees pole empaatiavõimetu nartsissist ega hoolimatu isa, kellena teda on tahetud näidata kohtu ja ametnike ees. Vastupidi- ta on otsinud abi igalt poolt ja tõdeb, et ausa ja siira olekuga siin maailmas ei võida. Temast kiirgab ebaõigluse tunnet ning ta on võtnud eesmärgiks õigluse taas jalule seada.
Janek on asjalik Põlvamaal elav kolme lapse isa, kes pole osanud pahatahtlikult mõeldagi, aga elu on mänginud talle karmid kaardid, kus temalt on võetud lapsed aga ta on valinud võidelda oma lastega suhtlemise eest.
Viimati nägi Janek oma ühte last SALAJA.
Keskmine laps on isale öelnud" Isa, kui mul oleks õigus tulla sinu juurde elama, siis ma tuleksin lausa jala." See lause juba üksi on appikarje lapse poolt.
LAPSED VAJAVAD VÄHEMALT ÜHTE EMPAATILIST VANEMAT!
Isa on muretsenud sellest ajast peale laste vaimse tervise pärast, kui ema lapsed salaja teise linna elama viis, andes isale laste kohta valeinfot ja vastupidi- lastele isa kohta valeinfot. Eeesmärgiks nende omavahelise suhte katkestamine.
Kõik algas nii, et lapsed läksid peale 1,5 aastat Põlvas isa juures elatud aega kuuks ajaks Tartu linna ema juurde. (Lapsed olid kogu elu elanud Põlvas aga viimased 1,5 aaastat isaga, ema elas eraldi.) EMA LUBAS, ET TOOB LAPSED PÕLVASSE KOOLI AJAKS TAGASI. Selle aja sees vahetas ema lastel lasteaia, koolid, perearsti ja kolis lapsed täielikult linna elama, laste heaolu arvestamata. Ka isa polnud sellest teadlik. Tutvustas lastele nende uut kodu ja OLIGI TEHTUD. Kõik planeeriti isa ja laste seljataga, midagi kellelegi selgitamata.
KÄSEN, POON JA LASEN!
Lapsed olid väga segaduses ja küsisid miks me linnas oleme, kui me pidime kooli ajaks maale isa juurde tagasi minema? Ema ei arutanud ega põhjendanud lastele, vaid ütles " MA MÕTLESIN ÜMBER"
Lastele tuli ka ema uus kaaslane nendega elama- palju uut korraga, keegi polnud laste huve arvestanud.
Sellised suured elumuutused on tekitanud lastes vaimseid komplikatsioone. Tütar on ennast lõikunud ja sattunud tundmatute tablettide alla neelamisega haiglasse. KA SEE ON JU LAPSE APPIKARJE, et midagi peab muutuma. Turvatunne on kõikuma löönud.
Selles süüdistas perelepitaja isa. ISA ON SÜÜDI! Kas kõiges on isa süüdi? Aga konkreetset näidet ei tooda, milles siis isa süüdi täpsemalt on? - see on ju manipulatsioon, kui pole põhjendatud, mida isa on teinud, et lastel nii halb on, kui kõik lastega seonduvad vaimse tervise mured algasid sellest ajast, kui ema lapsed ootamatult Tartusse kolis.
KOHUS:
3 a tagasi kohtuistungid- kohtunik, lastekaiste, laste esindaja, jurist olid Janeki vastu ja ta ei saanud aru, miks- kui midagi muutus emale kahjulikus, toodi lapsed kilbiks ette. Siis mina rääkisin ainult tõde- rumal minust! Tõe ja siirusega ma ei võida.
Kohtutes käimised nende kolme aasta jooksul ei kandnud isale ega lastele vilja, kuna ema oli seljataga juba eeltöö ära teinud. Laste heaolust on asi kaugel. Ema oli isast vorminud ametnikele kohutava koletise.
Ta oli mitu sammu isast ees. Kas see on kättemaks või tõesti laste heaks tegutsemine???
2020.a augustis toimus kohtuistung esmase õiguskaiste raames, kõik otsustati laste ema kasuks.
Janek sai kohtust kogemuse, kuidas kohtuprotsessi alguses oli aru saada, kuidas ollakse isegi isa positiivsete väidete vastu ja pöörati need negatiivseteks. Kuigi selleks polnud alust.
"Riigikohus andis mõista oma otsusega, et laste kaaperdamine 21 sajandil on lubatud".
ISA OTSIB EBAÕIGLUSELE LAHENDUST: EESMÄRGIKS LASTE HEAOLU!
Janek tõdeb, et kohtusse tuleb valida kogenud ja tugev kaitsja. " Mind kohtus kaitsnud hea naaber ja juuratudeng andis endast parima ja ta sai ka oma esimese kogemuse aga järgmisena laste huvide eest kohtus seistes valin kogenud tugeva vastase, "
Poisid väljendasid ennast, et soovivad elada isa juures ( 8 ja 6 a. olid nad siis). Kohtusüsteem töötas isa vastu. Kohtunik ütles laste soovi kohta "Pöördusite vale kohtuniku poole, mina lapsi ei jaga." Tulem oli etteaimatav juba kohtusaali astudes, kui kohtunik seda väitis! Seal otsustati laste saatus ara.
Kahjuks ei saa kotunikku valida!
LASTEKAITSE , PERELEPITAJA ja PSÜHHOLOOG- Kuidas ema siis eeltöö ära tegi?
Janekile pani psühhoterapeut diagnoosi, ilma, et ma oleks ise terapeudiga kohtunudki- PSÜÜHILISELT HAIGE! Kõik ema väljamõeldud jutu põhjal. KUMMALINE- ütleb Janek!
Kas see on ema väljamõeldis ja terapeudi sõnade üle valetamine?
Terapeut oli otsustanud koos laste emaga, et lastel tuleb teha paus isaga suhtlusesse. Janek arvab, et terapeut otsustab nii nagu JUMAL! See ju pole õige!
Tekib küsimus- kas terapeut üldse oli nii öelnud või ema mõtles selle ise välja? ( manipulatsiooni tehnika: " flying monkeys" " aga spetsialist ütles, et nii on õige aga tegelikult ei öelnud?)
Janek on kokku puutunud viimase kolme aasta jooksul mitmekümne erineva ametnikuga. Viimased aastad tema elus on olnud üks kongata käänuline teekond. Siin toob Janek välja olukorrad, mis on tema lapsed temast eemalduma pannud.
Kuna laste kasvatamine üksinda muutus peale 1,5 aastat keeruliseks, siis küsis Janek sotsiaalametilt Põlva lastekaitselt toetuse järele. Sellest hetkest hakkasid asjad hoopis Janeki vastu pöörduma.
Ema ja isa käisid perelepituses korra, kus emale ei meeldinud vaadata otsa ka enda peeglisse, ta loobus. Mõne aja pärast suunati eks kaaslasi uuesti perelepitusse, seekord kohtu kaudu. Nii alustasid nad uuesti teekonda läbirääkimistel, et saavutada konsensus laste nimel. Kohtudes 7-8 korral järgmise perelepitaja juures, oli aru saada, et seal ühist mõistmist ema ja isa vahel ei toimu.
Viimasel seanil teatas laste ema Janekile: " Kas sa tead, miks tütar sind vihkab?" Sellest tekkis lepituses arutelu ning Janeki pihta süüdistus, et isa oli oma tütre sõbrannale kallale läinud, millest Janekil polnud aimugi. " Kas sa tead, mis olekus sa talle kallale läksid?" Küsis ema, valesüüdistamist jätkates. Isa oli kohkunud ja otsustas sõbranna perelt uurida olematu kallaletungi kohta. Tuli välja, et ema oli palunud sellel perel valetada.
Perelepitusse lapsed ei jõudnudki- ka selle määras ema, ta lihtsalt ei lubanud neid lepitusse. Ta ei saanud lubada, et midagi võib tema plaanis viltu minna. Olgugi, et nad olid koolitatud, mida öelda, ei ole oluline laste heaolu, vaid ema kontrolli vajadus. Selline käitumine on otsene endaga arvestamine ja laste heaolu tahaplaanile panek, mida perelepituses just esile ju tuuakse.
Kui vaja lugege viimast lõiku veelkord- see on väga konkreetne näide sellest, kuidas päris teemast kõrvale hiilida ja kogu tähelepanu viia teise osapoole eksimusele. Siis ei pea rääkima päris olukorrast ja ei pea võtma vastutust. Sellega lõppesid ka perelepituse seansid.
Lapsed on elanud läbi päris palju, ainuüksi kuulates Janeki lugu, on mul kahju, mida lapsed läbi peavad elama.
Mitmel järjestikul aastal küsitleti lapsi, nii ema kui ka isa kodus. Tartus oli laste küsitlemise juures ema aga Põlvas küsitleti lapsi ilma isa juuresolekuta. Ka selles tundis Janek ebaõiglust!
Lapsed teatasid hiljem isale, et nad pidid ütlema, et neile meeldib rohkem linnas, sest ema oli öelnud " kui teilt küsitakse, kus te elada tahate, siis öelge, et Tartus minu juures." Laste küsitlemise mõte ju ongi, et nad annaksid ENDA AUSA vastuse. Siis saavad ametnikud teha AUSA otsuse laste heaks. Kui lastele ette öelda, siis see pole enam ju laste tõetruu vastus ja ka tulem pole laste heaolu arvestav. Sellest algavad vaimsed probleemid laste elus.
Ema tahtlik laste võõrandamine isast jätkus: Janek on veel pidanud vägivaldseks laste karistamise. Ema oli nõu pidanud psühhoterapeut Kaire Talvistega ning ta oli soovitanud last karistada, kui ta salaja isale helistab.
Psühhoterapeut soovitas võtta lapselt ära telefon 24 h karistuseks, kui ema sai teada, et laps oli isaga salaja suhelnud. Ja kui see veel juhtub teist korda, siis 48ks tunniks. Miks peab last sellepärast üldse karistama? Laps ju näitab välja oma soovi- karistamine ei aita.
Siit emana peaks tekkima küsimus, kui laps ise helistab isale ja soovib suhelda, siis järelikult pole isa-lapse suhe lapsele ju kahjulik ja siis on see ju pahatahtlik käitumine lapse suhtes?
Jällegi- kas need on terapeudi sõnad või lapsevanema väljamõeldis/ manipulatsioon?
LAPS ON SAATNUD MITUKÜMMEND SMS KUS KIRJUTAB " TAHAN ISA JUURDE PÕLVASSE". EMA LEIDIS LAPSE TOAST TELEFONI JA UTLES VÄIKESELE POISILE "SUL POLE MÕTET NEID SMS ISALE SAATA, SEE NIIKUINII SIND EI AITA". Konkreetselt vältides lapse soovi isaga suhelda.
Psühhoterapeut on soovitanud teha lastele isaga suhtlemise paus. Uurisin Tallinna sotsiaalministeeriumist, et kuidas seda saab määrata psühhoterapeut, sealt sai Janek toetavat infot, et seda pole võimalik teha.
ISA ON VÄGA PALJU LOOTNUD AMETNIKELE JA TOETUSELE VÄLJASPOOLT.
Ema on valetanud lastele, isale ja koikidele psuhholoogidele ja ametnikele, et hoida asja enda kontrolli all. Valed on ka sassi läinud, meelest lainud. Janek ütleb, et ema on patoloogiline valetaja, tal endal lähevad ka valed sassi. Janek aga teab, et tema lugu on kogu aeg olnud ühesugune.
Lastekaitse spetsialist oli suhelnud vaid emaga ( mitte isaga) ja tegi sellest kõik järeldused Janeki kohta. Janek on selleks hetkeks tõsiselt nõutu, kuidas nii saab ja kust abi saada?
Lapsed viidi teraapiasse : Kui teraapia oli mõeldud lastele, siis lapsed rääkisid isale, et ema oli terve aja nendega ja nad julgenud ausalt rääkida, sest emale ei meeldi, kui isast hästi räägitakse." Nad kardavad ema reaktsiooni.
See ei paista kuidagi usalduslik suhe olevat, või kuidas teile tundub?
" Sa lähed raja tänavale, kui sa ei tee nii nagu ma tahan/ kui sa nutmist järgi ei jäta" Ema oli tütart ja poegi ähvardanud. Lastekaitse töötaja kiitis selle heaks ja ütles, et kui teisiti hakkama ei saa, siis see on okei käitumine. Janek ütles, et tal hakkas sellisest suhtumisest vastik.
Ema oli tütart lahtise käega löönud, ähvardanud raja tänavale viia. Isa on mures lapsed pole vaimselt terve.
"Seal kus lopeb moistus algavad rusikad" tõdeb MITTE VÄGIVALDNE ISA. " Ma pole kunagi oma lapsi ega naist löönud."
Poja soov isaga kontakti hoida oli suur.
Laps oli ka salaja isaga kohtumas käinud, millest ema sai teada, kuna oli lapsele paigaldanud GPS peale. Ema tuli kohale ning hakkas karjuma keset Zeppelini ostukeskust isa peale, et ta on haige ja ta hoiaks lastest eemale.
Isale jääb selgusetuks, kuidas ema usaldas isale lapsi kasvatada 1,5 aastat üksikvanemana, kui ema oli ise lastest Eemal. See oli siis emale kasulik, aga hiljem, kui talle sobis lapsed endale võtta, alandas ta Janekit isana. Janek kahtlustab siin isiksuse häiret, sest talle ei mahu pähe, kuidas üks ema võib niimoodi lastele teha. Mis küll sellise inimese peaks peaks toimuma?
Isegi pärast 18 aastat kooselu ja laste kasvatamist pole garanteeritud, et See naine, kellesse Sa pühendasid, Sind austab. Janek ise nimetab ennast " ühe naise meheks" ning on olnud naisele ja perele kõik need aastad olemas olnud isana ja mehena.
On hirmutav, kuidas peale lahku minekut võib inimene olla hoopis äratundmatuseni muutunud vihaseks, kättemaksuhimuliseks ning pahatahtlikuks naiseks. Janek ütleb, et ta pole kuidagi sellist kohtlemist ja kättemaksu ära teeninud. On Aegu, kus nad kasvatasid lapsi perena ja on aegu, kus kasvatas lapsi Janek üksinda. Janeki jaoks on see olukord väga ebaõigalne.
"Tõde on edasiviiv joud, pigem olgu elus valusam tõde kui elada magusas vales" olen selle järgi elanud, õpetanud ka lastele.
Miks tahab ema lapsi kinni hoida enda kontrolli all ja nende suhet isaga takistada, kui lapsed ise otsivad salaja isaga kontakti??? Laste enda käitumine juba näitab, et see pole nende soov- olla isast lahutatud. Miks see siis siiski on nii?
KAS LASTE HUVE ON IKKA ARVESSE VÕETUD VÕI ON SEE KÕIK ÜKS KOKKUMÄNG? Kas see on tahlik laste võõrandamine isast? Selline käitumine on ju seadustest lähtudes Eestis illegaalne ja kohtus karistatav.
Isa moraaliks on selle loo juures OLLA KAVALAM JA ISEKAM, siis saab siin riigis asjad nii nagu soovid. Ausust siin ei hinnata. "MANIPULEERIVAST ISIKUST tuleb olla mitu sammu ees ja KINDLASTI olen sellest loost õppinud, et olen toetunud Eesti sotsiaalsüsteemile, milles olen sügavalt pettunud."
Janek tõdeb ka seda, et nagu toksilises suhtest tulnud kaassõltlasena on ta oodanud vastuseid ja tuge mujalt- laste emalt, ametnikelt aga NÜÜD ON AEG HAKATA ENDA TÕEKSPIDAMISTE JÄRGI TEGUTSEMA, ilma et ootaks riigi tuge. Janek on ka selgusele jõudnud, et kaasvanemlust laste emaga toimima ei hakka. Sellisel juhul toimib vaid PARALLEELVANEMLUS!
"Mina isana tean, mis lastele parim on! Olen emaatiline, aus ja hooliv mees- mul on palju oma lastele pakkuda. Nad ei vääri maniakaalset kontrollimist, isast eemale hoidmist ja vaimset vägivalda. Siiani toimunu on ka minu teadmatusest tingitud. Nüüd olen Grete teraapia seanssidel saanud teadlikumaks ja võtan uue suuna."
"Kummaline on see elu." Võttis Janek kokku oma kogemuse.
Positiisvus on Janeki juures tugev külg " tühja see minevik, ma liigun edasi ja võitlen laste eest edasi...."
Kas keegi on veel samamoodi tundnud?
Jaga oma kogemust minuga, kirjutades mulle grete@gretekald.com
Bình luận