Miks kedagi armastada on valus?
Me võiksime ju mõelda, et armastus on kahepoolne ning mõlemad partnerid soovivad armastust jagada ja vastu võtta. Nagu muinasjuttudes- võideldakse armastuse eest ja siis ollakse sellega lõpuks rahul. Lausa õnnelikud.
... Ja kui nad veel surnud pole, elavad nad õnnelikult tänaseni. Sest justkui midagi ei muutuks. Ja me oleme muinasjuttudest õppinud, kuidas armastus käib. Oleme lapsena muinasjuttude ja siis teismeeas seebikate peal üles kasvanud. Arvates, et armatuse eest tuleb võidelda ja siis sellega tulebki õnn- armastuse välja teenida ja sellega kaasneb kannatus.
Mis armastuse valusaks teeb? Ootused...täpsemalt läbirääkimata ootused ja ootused tulenevadki sellest, et me pole teadlikud milline on see isik tegelikult, keda me armastame. Väga palju on siin seotud uskumusega, et kokku saades me usume, et me mõlemad mõtleme armastusest ühtemoodi.
Armastus pole armumine. Need on kaks eri asja.
Armastus kujuneb välja aja jooksul, kui inimene vastab meie väärtushinnagutele ja meil on ühised tõekspidamised.
Kui meil puudub oskus suhelda ja kommunikeerida, siis me ei kasuta väärtuslikku oskust info ammutamiseks ja me ei tea kellega me ennast tegelikult seome- kes see isik on? Võimalik, et Sul puudub oskus kirjeldada, mida tähendab armastus Sinu endagi jaoks.
Meil oleks palju kannatusi olemata, kui me teadvustaksime, mida me suhtelt ootame, mida me väärt oleme ja oskust seda teisega kommunikeerida.
ENESETEADLIKKUS iseendast annab meile vältida olukordi, mis meile haiget võivad teha, sest me kuulame ISEENDA SISETUNNET- INTUITSIOONI.
Meil on valus armastada kedagi, kes ei usu, et ta on armastust väärt. Ta pole seda kunagi tunda saanud ja see on talle võõras, seetõttu saboteeritakse armastust.
Kuna me oleme lapsepõlvest õppinud armastust välja teenima, siis me leiame partneri, kelle armastust hakata välja teenima ja talle armastust pakkuma, lootes saada seda vastu. Nii nagu me tegime seda lapsena. Lootsime, et saame olla lõpuks armastatud sellisena nagu me oleme. Aga me jäimegi püüdma. Ja siin me oleme... otsime, keda armastada, et siis seda suurepärast tunnet vastu saada.
See pole ju iseenesest vale- armastada ja olla armastatud, vastupidi, see peakski olema loomulik.
Miks see siis on nii keeruline? Me oleme õppinud ennast vähe väärtustavad käitumismustrid. Nüüd on aeg seda muuta.
Paraku me leiame sarnaselt käituva partneri, nagu seda oli meie ignorantne vanem. Ja siin me siis oleme... ikkagi üksinduses, mida me niiväga kartsime ja lootsime, et kui me piisavalt pingutame, siis saame olla armastatud ja pole ära lükatud ega üksi, nagu meie SISEMINE LAPS seda siiani vajab.
Armastus on küll pühendumine aga see pole "ninast veri väljas rabelemine" kellegi nimel, et ta siis annaks meile armastuse vastu. Sellise käitumisega me seda ei saavuta.
Armastus on üles ehitatud üksteise lugupidamisele, seetõttu on parimad armastuse storyd välja sirgunud just sõprustest, koostööst.
Lubada ennast armastada ja armastada kedagi, kes laseb ennast armastada on suur väärtus.
Ära kindlasti lepi vähimaga!
Alusta iseendast, luba ennast armastada. Ja märka, et vastu võtta on sama ilus kui andmine.
Kui me oleme juba ennast pühendanud, siis meil on keeruline loobuda.... Aga .... Vahel on meil vaja valida- ISEENDA ja SUHTE VAHEL. Loobuda, millestki, mis oli ka vahel ju hea andis meile mingitki lisaväärtust. Näiteks said arved teha pooleks või ei pidanudki maksma neid. Aga samas oli ta sealjuures alandav ja pidid maksma eneseväärikuse hinda, et siis arved oleksid makstud.
See on kõigest üks näide paljudest aga saite POINTIST aru- me ei pea tegema kompromisse oma KEHA, VAIMSE TERVISE, ENESEVÄÄRTUSE osas. Me ei TOHIKSKI.
Meil on valus lahkuda suhtest, kus me jätsime iseennast tahaplaanile ja lubasime ennast alandada. Kui me olime siirad ja lõpetasime suhte õigeaegselt, ennem, kui kompromisse hakkasime tegema ja enda sisetunnet eirama, siis meil poleks valus, vaid me oleksime UHKED ISEENDA ÜLE. Valus on siis, kui me laseme enda halvasti kohtlemise liiga kaugele ja pole EI ENDA EGA KAASLASEGA AUSAD.
MEIE SUURIM VÄÄRTUS ON KOMMUNIKEERIMINE JA VÄLJENDAMINE! Aga me ei tee seda, kui meie ootused pole sellised nagu me oleme seda lootnud ja me elame ILLUSIOONIS JA PETAME ISEENNAST. Näiteks vaid sellepärast, et suhe annaks natukenegi meile.
LOO MORAAL ON- LAHKU SUHTEST/VÄLJENDA ENNAST, ENNE KUI ALUSTAD KOMPROMISSIDE TEGEMIST ISEENDA ARVELT.
Suhtest lahkumine ja selle lõpetamine on valus, sest oleme suhtes lubanud endal kannatada.
Suhte lõppedes tuleb meil lõpuks otsa vaadata ISEENDALE ja TÕELE- me kohtlesime iseennast halvasti lastel partneril seda meile peegeldada. Tegelikult peegeldab partner meile suurepärastelt tõde, et me tegelikult ei soovigi seal suhtes enam olla.
Iga suhe õpetab meile midagi iseenda kohta! Me ei pea minema ohvri rolli ja kannatama, olles uskumuses, et keegi tegi meile liiga, vaid vaadata endale otsa ja tõdeda et "MA ISE AKTSEPTEERISIN VÄGIVALDSET KÄITUMIST". Ja kui Sa enam ei süüdista oma endist kaaslast, siis ongi aeg ISEENDA ARVAMUS ISEENDAST MUUTA.
Sa saad oma endist kaaslast tänada, et ta oli selline "ASSHOLE" SINUGA, et Sa hakkaksid arvamust iseendast muutma ja enda kohta paremini mõtlema ning tegema korrektuure, keda oma ellu lasta ja keda mitte.
Valus on kahel viisil- kui me oleme suhtes liiga kaua ja oleme lasknud endast üle sõita liiga palju ning siis, kui me lõpuks peame endale otsa vaatama ja teiste süüdistamine lõpetama.
Valu tuleb meid õpetama, et me areneks, muudaks midagi. Meie sisetunne ütleb meile mis see on. Me tegelikult teame seda. Sa tead seda.
Kui Sa oled kannatuses liiga kaua, siis maailm vajab tasakaalu ja " äratab Su üles", et Sa muudatusi teeks, et kaitsta Su tervist ja elu. Maailm pole pannud Sind kannatama, Sa pole lihtsalt tahtnud näha märke, mida maailm on Sulle näidanud. See panebki Sind kannatama. ISEENDA SISETUNNE ONGI UNIVERSUMI/MAAILMA MÄRGID, et Sa teeksid muudatusi ja Sinu elus tasakaal.
MAAILMAL ON LOOMULIK OMADUS PÜÜELDA TASAKAALU POOLE.
Mis on see, mida Sina täna enda elus muutma pead, mis valu tekitab? Mõtle sellele. Kui Sa seda muudad, siis see olukord pole enam valus, sest Sa muutsid seda ise, mitte ei oodanud, et "universum" seda teeks. Maailmal on tasakaalu loomiseks omad viisid- äkilised, plahvatusega, ootamatud, shokki tekitavad.
MÄRKA ISEENDA SISETUNNET JA TEE NEED MUUDATUSED ENNEM, KUI MAAILM TASAKAALU PAIKA PANEB NII NAGU TEMA SEDA SOOVIB.
Enda väärtustamist,
Grete
Comments