top of page
Search

Millist suhtluskorda Su lapsed vajavad?

MILLEKS MEIL ON VAJA SUHTLUSKORDA?


Kelle otsustada on suhtluskord? Kelle jaoks me suhtluskorra loome?


Paljud mu kliendid on mures, kuidas lahendada laste jagamine peale LAHUTUST.

Mille alusel seda määrata ja kuidas jõuda kompromissile?


Alustame sellest, et LAPSEVANEMAD LÄKSID LAHKU üksteisest, mitte lapsed vanematest.



Esimeseks oluliseks märkamiseks on teadmine, et me lastevanematena teadvustaksime, et lahkuminek on emotsionaalne protsess kahe täiskasvanu vahel. Lapsed ei pea sellest osa saama.


Lapsi hakatakse võrdselt jagama selleks, et kinni hoida vanast peresüsteemist veel natukenegi. Partneri toetus on ju kadunud. Perena me jagame vastutust ja kodu/laste eest hoolitsemist.

Peale lahutust vajavad lapsed edasi toetust. Nende vajadused ei muutu.


Vanemad ei toeta enam üksteist ja maksavad laste kaudu kätte enda unistuste purunemise pärast.


Pere pole lagunenud, See on hoopis muutunud. Süsteemi muutus pole alati halb ja viha-pahameel üksteise vastu on ilmselgelt kahjulik kogu süsteemile, eriti lastele. Kui midgai ei toimu, tuleb ümber teha/ uuendada/ muuta/arendada. Lahutus ongi tegelikult areng.

Saab olla just nii positiivne nagu Sa selle enda jaoks lood.


Viha ja pahameel on täiskasvanutel eelkõige seetõttu, et ollakse millestki ilma jäänud, mida Sa oled vajanud ja lootnud, et see vajadus saab kaetud. Pere loomine peaks täitma Sinu unistused vajadusest saada toetust, lähedust, kuuluvustunnet. Pettumus on ilmselge, kui see ei toimi ja me ei saavutagi eesmärki. Aga see on Sinu pettumus, täiskasvanu enda tunne.


Aga tulles tagasi laste juurde... mida lapsed sellel hetkel vajavad?


Olles suhelnud paljude lahku läinud peredega, siis selgub, et laste suurim vajadus on, et vanemad saaksid sõbralikult läbi, ka peale lahutust. Lastele pole oluline, et vanemad elaksid koos, vaid toetaskid uut süsteemi, et tagada lastele turvatunne, mida nad kõige enam vajavad. Selleks, et olla lihtsalt lapsed, mitte muretseda täiskasvanute murede ega ellujäämise pärast.


Suhtluskord ongi sellele põhimõttele üles ehitatud- vanemad saaksid enda vaimse poolega tegeleda, uue süsteemiga harjuda ja samal ajal lastele pakkuda seda, mida nad vajavad.


Ka vanemad, kellel on täiesti erinevad väärtushinnangud, saavad pakkuda turvatunnet olles koostöös üksteisega lapsevanematena- eesmärgiks laste heaolu.




Suhtluskord ongi kord/KOKKULEPE, mille vanemad koostöös kokku lepivad, et tagada lastele stabiilsus ja heaolu, et lapsed saaksid olla edasi lihtsalt lapsed, ilma muretsemata, kuidas vanemad lahutusega toime tulevad.


Selleks, et tagada lastele parim lahutusprotsess, mis eales on välja mõeldud, on vaja oma tunnete ja emotsioonidega tegeleda eraldi ning vaadata peeglisse. Mida Sina lahkuminejana saad täna teha, et teise vanemaga paremini koostööd teha laste nimel? Lastel pole vaja teada Sinu raskustest, neil on vaja teada, et tunded on okei (eluterve väljendusviis on õpitav) ja Sa suudad vanemana tagada lastele nende vajadused.


Suhtluskord ei tähenda, et See peab olema võrdne. See tähendab, et laste vajadused on kaetud ja lapsevanemad koos leiavad selleks vajaliku viisi, jättes pahameele kõrvale ( tegeledes sellega eraldi) ja keskendudes laste heaolule.


Lastevanematena on meil küll võrdsed õigused aga see ei tähenda, et me ilmtingimata peame täpselt minuti pealt jagama lapsi. Eelkõige on meil vaja märgata MIDA LAPSED VAJAVAD?

Sellest lähtuvalt saame panna paika suhtluskorra. Mitte eesmärgiga, mida meie vanematena vajame. Meie peame tulema oma vajaduste ja tunnetega ISE TOIME. Lapsed vajavad, et me neid toetaksime.

Sellepärast ma näen, et viha ja pahameele pidamine teise lapsevanema suhtes on ebaõiglane lastele.


Unistused saab ümber teha ja kui vaadata tagasi suhtele, mis ei toiminud, siis see oli meie suur õpetaja, mida me endas EI KUULANUD JA ENDA SISETUNNET EI USALDANUD.

Tänu eelnevale suhtele saame me vaadata, mida me endas ei märganud, mida me alla surusime, mis uskumused tuleb ümber muuta- ikka selleks, et luua enda elus muutus ja seeläbi ka luua muutus teise lapsevanemaga, et anda lastele parim verisoon endast.


Me ju ka vanematena areneme ja oleme eluteel protsessis, kus õpime suhteid/olukordi/ väärtusi ümber hindama. Kui me hakkame rohkem iseennast usaldama ja ka lapsevanemana, oleme me PARIM EESKUJU LASTELE.


Kui suhtluskorra läbiviimiseks saame võtta aluseks laste heaolu ja vaadata teist vanemat kui õpetajat, kes aitas Sul leida PAREM KONTAKT ISEENDAGA, siis saame me tõemeeli keskenduda laste heaolule. Ka enda protsesse läbides saame me olla VÄGA HEAD VANEMAD. Me saame keskenduda lastele, kui me võtame pahameele ja süüdistava tähelepanu ära eks kaaslaselt.


ÄRME JÄÄME KINNI TEISE SÜÜDISTAMISESSE JA VÕTAME VASTUTUSE ISEENDA TUNNETE EEST! Selline suhtumine aitab meil edasi liikuda.....


Laste suhtlukorras on vaja lähtuda laste vajadustest, mitte vanemate hirmudest.


Milline kool/lasteaed/hariduskeskkond on lapsele parim?

Milline huvitegevus on lapsele parim?

Kuidas on lapsel lihtsam liikuda kooli/koju/huvitegevusse?

Kuidas tagada lapsele regulaarsus/stabiilsus/turvatunne igapäevaselt?

Kuidas tagada talle muretu olek " olla lihtsalt laps" ja võtta vastutust vastavalt tema eale?

Kuidas tagada lapsele turvalisus?

Kuidas tagada lapsele tervislik toit ja vitamiinid?

Kellele helistab/kes aitab olukordades?

Millised ajad sobivad lapsele kohtuda kummagi vanemaga/ veeta kvaliteetaega? ( arvestades, une, huviringi, hariduse jm aegadega).

Kuidas säilitada lapsega lähedussuhe kummagi vanemaga arvestades lapse elukorraldusst ja vajadusi?

Küsida lapselt, mida ta vajab ja mis teeb teda õnnelikuks?


Meil vanematena on vaja saada täiskasvanuks, panna enda ego tahaplaanile ning tagada lastele nende vajadused, samas avastades iseennast pärast LAHUTUST. Me oleme muutunud, suhe, pere, lahutus on meid muutnud. Teadmatus UUE EES on loomulik. Meil on sellel ajahetkel ja perioodil vaja anda endale aega ja andestada endale, et me ei osanud teisti.


Sa oled parim lapsevanem oma lapsele, armastades ennast ja oma protsessi sellisena nagu see on. Usu endasse ja märka kui palju Sul on anda. Su lapsed vajavad Sind!


Su uued unistused ootavad Sind. Su lapsed peegeldavad Sulle Sind ja nende SUURIM SOOV ON, ET SA OLEKSID ÕNNELIK, isegi kui see tähendab LAHUTUST.



Looge vanematena suhtluskord LASTE JAOKS, olles suuremeelne vanem ja ekspartner. Alati ei tähenda see, et kui me oleme sõbralikud, siis me oleme " alla andnud võitluses" - vastupidi! Me oleme siis just võitnud, sest saame olla oma parim versioon , eeskujuks lastele.


Kui üks lapsevanem võitleb ja võtab karistamise/tagasi tegemise hoiaku, siis ära kindlasti vasta samaga. Ära lasku samale tasemele. Lahenda olukorda kõrgema sagedusega.


Kui kahest üks ei võitle, siis võitlust ei toimu.



Teie laste näod on RÕÕMSAD ja NAD SAAVAD OLLA LIHTSALT LAPSED. Te teete neile suure teene. Mitte ainult neile, vaid ka endale. Sest lahutus ei tähenda, et toetus ära kaob üksteise poolt. See on vana uskumus, et LAHKU MINNES peame olema pahased ja vihased. Te saate olla ka tänulikud kogetud aja eest ning minna edasi KOOSTÖÖ PARTNERITENA, sest teil on ühine suurim vara- TEIE LAPSED.


Toetades Sind Sinu teekonnal,

Grete





50 views0 comments

Comments

Rated 0 out of 5 stars.
No ratings yet

Add a rating
bottom of page