Ma olen palju oma elu aastaid tegelenud emotsioonide alla surumisega, mis pole olnud mugavad ja püüdnud teha head nägu, et kõik on korras ja hästi. Sest nii olin ma harjunud käituma. See käitumisviis aitas mind senimaani, kuni ette tuli piir. Midagi pidi muutuma. Sellest ajast olen enda eest seisnud tugevamini kui varem ja iseendasse usk on olnud hirmuäratavalt kiirel suunas tõusuteel ülesse. Selles on hea mõttes süüdi üks uskumus, mille ma holistika rännakutes iseendas leidsin.
Ma vajasin oma ellu inimest, kes minusse usuks, kes mind hindaks ja mind tingimusteta armastaks. Nüüdseks olen see inimene mina ise.
Kas sa kujutad ette, kui palju kergem oleks elu olnud nooremana, kui sul on keegi, kes usub sinusse, keegi kes ütleb, et kõik saab korda, seisab su eest ja armastab sind tingimusteta?
Mitte meil kõigil pole sellist inimest olemas olnud.
Tugev badass vanem õde.
Mis saaks olla veel vingem, kui igal naisel on lapsepõlvest eeskujuks enesekindel tüdruk või naine, kes enda eest seisab ja ütleb välja, mida ta mõtleb ja arvab. Sellise suhtumisega naiseeskuju muudab iga tüdruku maailapilti. Mängureeglid on kardinaalselt teised tüdrukul, kes ennast väärtustab, kui et piigal, kes ei tea, mis see on, ja püüab karmis maailmas ennast isemise väärtusetuse tundega kehtestada. Enda eest seismine on paljudele naistele olnud keeruline just nimely oskamatusest. Pole olnud eeskuju, mida me tegelikult väga vajame, et kasvada ennast väärtustavaks ja enda eest seisvaks naiseks. Tüdrukud, kes enda eest juba varajases eas seisavad ja enda vajadusi esiplaani seavad, on selle eeskuju saanud ühelt ägedalt ja vingelt tüdrukult või naiselt. Teiste tee on õppida seda hiljem või lasta endale pähe istuda.
Õpetaja, kes usub Sinusse.
Pole olemas halba õpilast, on halb õpetaja, nagu öeldakse. Hea õpetaja näeb su potensiaali, suunab sind neid arendama ja usub sinusse. Selline õpetaja suudab liigutada mägesid lapse enesehinnangu tõusul. Olgem ausad, lapsena me ju näemegi ennast läbi täiskasvanute silmade ja sõnade. Kui sinusse usutakse, hakkad sa ka ise endasse uskuma. Kui usk sinusse puudub, siis sinu väärtus iseenda silmis langeb. Kes meist ei teaks, et usk iseendasse annab ellu kaasa sõnumi „ mis iganes ka ei juhtuks, mina saan hakkama!“ Selline uskumus valitseb tugevate naiste alateadvuses ja on pärit lapsepõlvest. Elamine teadmisega, et sa saad iga hetk ise hakkama, välistab kasssõltuvuslikud suhted, mis on magnetiks ebakindlale naisele.
Lapsevanem, kes armastab Sind tingimusteta.
Mõelda vaid, kui meie elus on kasvõi üks lapsevanem, ükskõik kumb, kes oskab välja näidata seda armastust ja hoolivust, mida ta oma lapse vastu tunneb. Tihti jääb vanemlikest soojuse ja helluse välja näitamise oskusest puudu ning selle asemel tekitatakse ülliigseid hirme ja kontrolli, et tagada lapses ellujäämise ja enesekaitse oskused. Aga mille eest me tänapäeval, 2021 aastal niiväga igapäevaselt kaitsma peame. Enam me ei pea olema „võitle-põgene-mängi surnut“ tundes nagu kiviajal, kui metsloom metsas ründas. Kas peame ennast kaitsma tunnete eest? Konfliktide eest? Teiste inimeste sõnade eest? Selleks puudusid varasemalt oskused, et emotsioonidega ja konfliktidega toime tulla ilma hirmuta. Õnneks on tänapäeval nii palju kirjandust sellest, kuidas hirmuvabalt elada ja konfliktidega toime tulla, saades igapäevaselt olla avatud, soojad ja toetavad üksteise vastu.
Olla kallistatud ja soojade kiidu sõnadega ümmardatud, on iga meie väikese sisemise lapse baasvajadus aga ometi nii igatsetud südamesoov.
Soe, armastav, avatud ja ennast väärtustav, endasse uskuv naine olen mina ise iseendale. Olen see naine, keda ma tüdrukuna vajasin, toites iseenda sisemist last oma südames. Uskumus, mille ma endale aastaid tagasi sisemisel rännakul sain, on mind teinud iseenda jaoks terviklikumaks. See on kerge tunne. Terviklikkus ja eneseteadlikkus teevad mind täiskasvanud iseseisvaks naiseks.
Comments